Aumentu
Saláriu Baseia ba desempeñu: Estratéjia ba Universidade Di’ak no Kompetitivu
By: Carlos Soares Ribeiro
📞 (670)73240084
Abstraktu
Artigu
ida ne’e explika relevánsia polítika aumentu saláriu ba docente no staff
universidáde husi duas abordagem: (1) desizaun administratif husi lideransa, no
(2) insentivu baseia ba desempeñu akademika. Artigu ne’e fó argumentu
katak opsaun segundu mak relevante liu tanba insentivu desempeñu
harmoniza ho misaun prinsipal universidáde: instrusaun ka manorin, peskiza, no
servisu komunitáriu. Polítika ne’e bele aumenta motivasaun akademiku, hadia
produktividade, no fó kontribuisaun loos ba dezenvolvimentu nasaun.
Introdusaun
Asuntu
kona-ba aumentu saláriu iha instituisaun edukasaun superior mak sai preocupa
importante. Polítika aumentu saláriu la’ós de’it hatudu konsiderasaun kona-ba moris-di'ak
docente no funsionáriu universitáriu, maibé mos hanesan estratéjia atu
promove kualidade institusionál.
Mekanismu
ne’ebé normal uza iha mundu universidáde mak rua. Primeiro, aumentu saláriu fó
tuir desizaun administratif husi lideransa universidáde (hanesan reitor ka
senadu). Segundu, aumentu saláriu baseia ba desempeñu: publikasuan
sientífika, hakerek livru, partisipasaun iha semináriu nasional no
internasionál, no servisu ba komunitáriu.
Opsaun
primeiro fó prioridade ba estabilidade administratif, enkuantu opsaun segundu
fó prioridade ba produktividade no kualidade akademika. Iha mundu globalizadu
ho kompetisaun aas, opsaun segundu mos hatudu kapasidade progresivu.
Argumentu
Prinsipal: Insentivu desempeñu hanesan Mákina Kompetitividade
Insentivu
desempeñu bele aumenta motivasaun akademiku atu halo peskiza, publika
obra sientífika, no hetan ligasaun internasionál. Ezemplu iha rejiãu ASEAN,
hanesan National University of Singapore (NUS) no Universiti Malaya (UM),
implementa remunerasaun baseia ba desempeñu. Kriteria mak inklui
publikasuan iha jurnal internasionál, ka partisipasaun iha projetu peskiza
global1.
Literatura
kona-ba gobernansa universidáde mos konfirma katak insentivu desempeñu
la’ós de’it estimula individuo, maibé mos bele fó imajen di’ak ba universidáde
iha matan publiku no parceiros estratéjiku2.
Desafiu
no Implikasaun
Implementasaun
polítika ne’e presiza konsidera realidade orçamental. Universidáde tenke
dezenvolve estratéjia atu bele fó insentivu desempeñu, maibé la estraga
sustenta operasional. Ezemplu hosi Malásia no Tailándia, insentivu desempeñu
liga ho fundu peskiza eksternu atu fo (aliviu) ka sente kmaan ba orçamentu internu3.
Alén
husi orçamentu, iha mos desafiu kona-ba disenu kriteria desempeñu.
Indikadór hanesan númeru publikasuan, kualidade jurnal, ka partisipasaun iha
semináriu presiza defini ho klaridade no transparénsia atu prevene inegualidade
ka frustrasaun.
Konkluzaun
Polítika aumentu saláriu baseia ba desempeñu bele sai instrumentu estrategiku
atu hadia kualidade akademika, promove peskiza, no aumenta kompetitividade
universidáde iha nivel rejiãu no globál. Abordajem ne’e konsistente ho misau
edukasaun superior: instrusaun, peskiza, no servisu ba sosiedade. Maski iha
desafiu orçamental, dezenu inovativu bele fó garantia katak insentivu desempeñu
kontribui ba docente no funsionáriu universitáriu nian, no lori universidáde
sai di’ak no reziliente.
Referénsia
- Teixeira,
P., & Shin, J. C. (2017). The International Encyclopedia of Higher
Education Systems and Institutions. Springer. ↩
- Altbach,
P. G., Reisberg, L., & Rumbley, L. E. (2009). Trends in Global
Higher Education: Tracking an Academic Revolution. UNESCO. ↩
- Morshidi,
S., & Wan, C. D. (2011). University Governance and Academic
Remuneration in Malaysia and Thailand. International Journal of
Educational Development. ↩
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.