Wednesday, April 29, 2026

EDUKASAUN FINANSEIRA

 EDUKASAUN FINANSEIRA: KONSEITU, IMPLEMENTASAUN NO RELASAUN HO LITERASIA FINANSEIRA

Carlos Soares Ribeiro, Lic. Eco., MM || Universidade da Paz (UNPAZ) || tomejomadio@gmail.com


ABSTRAK

Edukasaun finanseira sai nu’udar komponente importante iha dezenvolvimentu ekonomia modernu. Iha kontestu global ho mudansa teknolojia, digitalizasaun, no sistema finanseiru ne’ebé kompleksu, kapasidade individu atu kompriende no jere osan sai fundamental. Artigu ne’e analiza konseitu edukasaun finanseira, tipu atividade sira, materiál edukasaun, mekanismu implementasaun, no relasaun ho literasia finanseira. Estudu ne’e utiliza abordagem deskriptivu-konseptual ho baze literatura institusionál. Rezultadu hatudu katak edukasaun finanseira la’ós deit transferénsia konhesimentu, maibé mos formasaun atitude na habilidade ne’ebé influensia diretamente comportamentu ekonomia individu no família. Artigu ne’e rekomenda integrasaun edukasaun finanseira iha sistema edukasaun formal, komunitáriu, no digital atu hasa’e inkluzaun finanseira no estabilidade ekonomia nasional.

I. INTRODUKSAUN

Iha era globalizasaun ekonomia no transformasaun dijital, edukasaun finanseira sai kritiku ba sosiedade modernu. Ema barak enfrenta desizaun finanseira complexu hanesan poupansa, investimentu, kreditu, no jestaun dívida. Maibé, nivel kompreensaun ba finanseira literasia iha Timor Leste, sei menus tebes,  inklui nasaun dezenvolvimentu sira.

Edukasaun finanseira mak prosesu ne’ebé ensina individu kona-ba oinsá atu jere osan ho responsavel, kompriende risku finanseiru, no halo desizaun ekonomia ne’ebé informadu. Objetivu prinsipál mak atu forma individu ne’ebé iha kapasidade finanseira forte, la’ós deit iha nivel teori, maibé mos iha prátika.

Relasaun entre edukasaun finanseira no literasia finanseira importante tebes. Edukasaun finanseira hanesan prosesu, enkuantu literasia finanseira hanesan rezultadu ne’ebé hatudu kapasidade individu atu aplika konhesimentu finanseiru iha vida lor-loron.

II. KONSEITU EDUKASAUN FINANSEIRA

Edukasaun finanseira bele defini nu’udar prosesu sistemátiku ne’ebé envolve transferénsia konhesimentu, habilidade, no atitude kona-ba jestaun finanseira.

2.1 Perspetiva Teoriku

Edukasaun finanseira inklui aprendizajen kona-ba:

  • jestaun osan pessoal
  • poupansa no investimentu
  • kreditu no dívida
  • planeamentu finanseiru

Iha perspektiva edukasional, edukasaun finanseira la limita ba teoria, maibé involve mos prática real iha vida ekonomia.

2.2 Perspetiva Institusionál

Organizasaun internasionál sira hanesan OECD dehan katak edukasaun finanseira mak prosesu ne’ebé ajuda individu halo desizaun finanseira ho informasaun klaru no relevante.

Enkuantu World Bank enfatiza katak edukasaun finanseira importante atu aumenta inkluzaun finanseira no reduz vulnerabilidade ekonomia.

2.3 Komponente Prinsipál

Edukasaun finanseira kompostu husi:

  • Konhesimentu (knowledge): hatene konseitu finanseiru
  • Habilidade (skills): kapasidade halo orzamentu no planeamentu
  • Atitude (attitude): disiplin, responsabilidade, no kontrol finanseiru

Komponente sira ne’e interdependente atu forma comportamento finanseiru ne’ebé sustentável.

III. ATIVIDADE EDUKASAUN FINANSEIRA

Edukasaun finanseira implementa liu husi atividade sira iha konteksu oin-oin.

3.1 Iha Eskola

Eskola hanesan fatin principal atu introduce edukasaun finanseira ba estudante. Atividade sira inklui:

  • aula teori kona-ba osan no ekonomia
  • simulasaun jestaun orzamentu
  • diskusaun grupu kona-ba konsumismu

Atividade sira ne’e ajuda estudante forma mindset finanseiru desde idade ki’ik.

3.2 Iha Komunidade

Iha nivel komunitáriu, edukasaun finanseira implementa liu husi:

  • workshop ba inan-aman
  • kampaña edukativa
  • sesaun diskusaun lokal

Atividade sira ne’e importante liu ba populasaun ne’ebé la iha asesu formal ba edukasaun.

3.3 Iha Instituisaun Finanseira

Banku no instituisaun finanseira mos iha papel importante:

  • edukasaun ba klienti kona-ba servisu bankáriu
  • informasaun kona-ba risku kreditu
  • semináriu finanseiru

Iha kontestu ne’e, edukasaun finanseira ajuda reduz mal-entendido entre banku no klienti.

3.4 Iha Plataforma Dijital

Ho evolusaun teknolojia, edukasaun finanseira mos liu husi:

  • aplikasaun mobile
  • kursu online
  • video edukativu

Digitalizasaun aumenta aksesibilidade edukasaun finanseira globalmente.

IV. MATERIÁL EDUKASAUN FINANSEIRA

Materiál edukasaun finanseira bele klasifika ba nível oin-oin.

4.1 Nível Básiku

  • konseitu poupansa
  • diferensa nesesidade no hakarak
  • jestaun gastu

Materiál ne’e importante ba formasaun fundasaun finanseira.

4.2 Nível Intermediáriu

  • servisu bankáriu (konta, transferénsia, kreditu)
  • jestaun dívida
  • seguransa finanseira

Iha nivel ne’e, individu komesa kompriende sistema finanseiru formal.

4.3 Nível Avansadu

  • investimentu (stocks, bonds)
  • planeamentu reforma
  • empreendedorismu

Materiál ne’e relevante ba individu no emprezáriu.

4.4 Adaptasaun Kontekstual

Materiál tenke adaptadu ba realidade lokal, inklui:

  • lingua lokal (Tetun)
  • exemplo vida real
  • situasaun ekonomia lokal

Adaptasaun ne’e aumenta efetividade aprendizajen.

V. IMPLEMENTASAUN EDUKASAUN FINANSEIRA

Implementasaun efetivu presiza abordagem multissetorial.

5.1 Sistema Edukasaun Formal

Edukasaun finanseira tenke integra iha kuríkulu eskola husi nivel primária to’o universidade. Professór presiza treinamentu apropriadu atu ensina materiál ne’e.

5.2 Komunidade

Programa komunitáriu hanesan:

  • edukasaun ba suku
  • inkluzaun grupu vulnerável
  • kampaña sosial

Importante atu garante inkluzaun sosial.

5.3 Polítika Nasional

Governu presiza:

  • dezenvolve polítika nasional edukasaun finanseira
  • fortalece regulasaun proteksaun konsumidor
  • promove inkluzaun finanseira

5.4 Teknolojia

Teknolojia sai ferramenta importante:

  • mobile banking
  • edukasaun online
  • SMS edukativu

VI. RELASAUN ENTRE EDUKASAUN FINANSEIRA NO LITERASIA FINANSEIRA

Edukasaun finanseira no literasia finanseira iha relasaun forte.

6.1 Diferensa Konseptual

  • Edukasaun finanseira = prosesu aprendizajen
  • Literasia finanseira = kapasidade atu aplika konhesimentu

6.2 Relasaun Kausal

Edukasaun finanseira ne’ebé efetivu produce literasia finanseira aas. Literasia finanseira ne’ebé aas rezultadu iha desizaun ekonomia ne’ebé di’ak.

6.3 Impaktu Ekonomiku

  • aumenta poupansa nasional
  • reduz dívida konsumidor
  • fortalece estabilidade ekonomia

6.4 Impaktu Sosial

  • aumenta independénsia finanseira
  • reduz pobreza
  • promove igualdade ekonomia

VII. DESAFIU NO OPORTUNIDADE

7.1 Desafiu

  • nivel edukasaun limitadu
  • akses teknologi la igual
  • falta programa sistemátiku

7.2 Oportunidade

  • utilizasaun smartphone ne’ebé aumenta
  • apoio organizasaun internasionál
  • crescimento sektor bankáriu

VIII. KONKLUZAUN

Edukasaun finanseira hanesan elemento esensial iha dezenvolvimentu ekonomia modernu. Prosesu ne’e la’ós deit ensina ema kona-ba osan, maibé forma mos atitude no comportamento finanseiru ne’ebé responsavel. Relasaun forte entre edukasaun finanseira no literasia finanseira hatudu katak edukasaun ne’ebé di’ak sei produz individu ne’ebé kompetente iha jestaun ekonomia.

Implementasaun edukasaun finanseira presiza envolvimentu eskola, komunidade, governu, no setor privadu. Ho utilizasaun teknolojia no polítika ne’ebé adekuadu, edukasaun finanseira bele sai instrumento importante atu hasa’e inkluzaun finanseira no dezenvolvimentu sustentável.

 

Tuesday, April 28, 2026

Dari Ekonomi Berbasis Bank Menuju Capital Market di Timor-Leste

Dari Ekonomi Berbasis Bank Menuju Capital Market di Timor-Leste: Roadmap Transformasi Struktural Sistem Keuangan Nasional

Carlos Soares Ribeiro, Lic. Eco., MM || Universidade da Paz (UNPAZ) || tomejomadio@gmail.com


Abstrak

Timor-Leste saat ini masih berada dalam tahap awal perkembangan sistem keuangan yang didominasi oleh sektor perbankan (bank-based financial system). Ketiadaan pasar modal domestik menyebabkan keterbatasan dalam mobilisasi modal jangka panjang, diversifikasi investasi, serta penguatan sektor swasta nasional. Artikel ini bertujuan untuk merumuskan roadmap transformasi menuju sistem keuangan berbasis pasar (market-based financial system) melalui pembangunan pasar modal nasional. Dengan menggunakan pendekatan institusional dan struktural, studi ini mengidentifikasi tahapan strategis yang meliputi penguatan sektor perbankan, pembangunan kerangka regulasi, pengembangan instrumen keuangan, serta peningkatan literasi keuangan masyarakat. Roadmap ini diharapkan menjadi referensi kebijakan dalam mendorong inklusi keuangan, pertumbuhan ekonomi berkelanjutan, dan kedaulatan finansial Timor-Leste.

1. Pendahuluan

Transformasi sistem keuangan merupakan prasyarat penting bagi negara berkembang dalam mencapai pertumbuhan ekonomi yang inklusif dan berkelanjutan. Dalam literatur ekonomi, terdapat dua model utama sistem keuangan, yaitu bank-based system dan market-based system. Negara-negara seperti Jerman dan Jepang secara historis mengandalkan sistem berbasis bank, sementara Amerika Serikat dan Inggris mengembangkan sistem berbasis pasar.

Timor-Leste saat ini jelas berada dalam kategori bank-based system, di mana intermediasi keuangan didominasi oleh bank komersial. Namun, ketergantungan yang berlebihan pada sektor perbankan memiliki keterbatasan, terutama dalam pembiayaan jangka panjang dan inovasi keuangan. Oleh karena itu, pembangunan pasar modal menjadi kebutuhan strategis untuk memperluas sumber pembiayaan dan meningkatkan efisiensi alokasi sumber daya.

2. Kerangka Teoritis

Dalam perspektif Ekonomi Keuangan, perkembangan pasar modal berperan penting dalam:

  • Mengurangi biaya modal
  • Meningkatkan transparansi
  • Mendorong disiplin korporasi

Teori financial deepening menyatakan bahwa semakin dalam sistem keuangan suatu negara, semakin tinggi tingkat pertumbuhan ekonominya. Selain itu, teori institutional development menekankan bahwa keberhasilan pasar modal sangat bergantung pada kualitas institusi, termasuk regulasi, penegakan hukum, dan stabilitas makroekonomi.

3. Kondisi Eksisting Timor-Leste

3.1 Dominasi Sektor Perbankan

Sistem keuangan Timor-Leste saat ini didominasi oleh:

  • Bank asing dan domestik
  • Produk utama: kredit dan deposito
  • Minimnya instrumen investasi alternatif

3.2 Ketiadaan Pasar Modal

Belum adanya:

  • Bursa saham nasional
  • Otoritas pasar modal khusus
  • Instrumen seperti obligasi korporasi atau saham publik

3.3 Ketergantungan pada Sumber Eksternal

Ekonomi masih sangat bergantung pada:

  • Dana minyak (Petroleum Fund)
  • Bantuan internasional

Hal ini menyebabkan struktur ekonomi kurang terdiversifikasi.

4. Urgensi Pengembangan Capital Market

Pengembangan pasar modal di Timor-Leste memiliki beberapa urgensi strategis:

  1. Diversifikasi Sumber Pembiayaan
    Mengurangi ketergantungan pada bank.
  2. Mobilisasi Tabungan Domestik
    Mendorong masyarakat berinvestasi.
  3. Penguatan Sektor Swasta
    Memberikan akses modal bagi perusahaan nasional.
  4. Stabilisasi Ekonomi Jangka Panjang
    Mengurangi risiko sistemik dari sektor perbankan.

5. Roadmap Transformasi Sistem Keuangan

Transformasi menuju pasar modal tidak dapat dilakukan secara instan. Diperlukan pendekatan bertahap sebagai berikut:

Tahap 1: Penguatan Fondasi (0–5 Tahun)

5.1 Reformasi Regulasi dan Institusi

  • Pembentukan otoritas pasar modal
  • Penyusunan undang-undang pasar modal
  • Penguatan sistem hukum dan perlindungan investor

5.2 Penguatan Sektor Perbankan

  • Peningkatan kapasitas intermediasi
  • Digitalisasi layanan keuangan
  • Integrasi dengan sistem pembayaran nasional

5.3 Literasi dan Inklusi Keuangan

  • Edukasi masyarakat tentang investasi
  • Integrasi kurikulum literasi keuangan
  • Kampanye nasional investasi

5.4 Pengembangan Data dan Transparansi

  • Standarisasi laporan keuangan
  • Audit independen
  • Penguatan sistem statistik nasional

Tahap 2: Pembentukan Pasar Awal (5–10 Tahun)

5.5 Pengembangan Pasar Obligasi Pemerintah

  • Penerbitan obligasi domestik
  • Membangun yield curve nasional
  • Mendorong partisipasi investor institusional

5.6 Instrumen Keuangan Dasar

  • Obligasi korporasi
  • Sukuk (jika relevan secara budaya dan ekonomi)
  • Reksa dana

5.7 Infrastruktur Pasar

  • Sistem perdagangan elektronik
  • Lembaga kliring dan kustodian
  • Sistem registrasi efek

Tahap 3: Ekspansi dan Integrasi (10–20 Tahun)

5.8 Pembentukan Bursa Saham Nasional

  • Listing perusahaan domestik
  • Privatisasi BUMN melalui IPO
  • Insentif bagi perusahaan untuk go public

5.9 Integrasi Regional

  • Konektivitas dengan pasar ASEAN
  • Harmonisasi regulasi
  • Cross-border investment

5.10 Diversifikasi Instrumen

  • Derivatif
  • ETF (Exchange Traded Funds)
  • Green bonds

6. Tantangan dan Risiko

6.1 Keterbatasan Kapasitas SDM

Kurangnya tenaga ahli di bidang keuangan dan investasi.

6.2 Risiko Regulasi

Ketidakstabilan kebijakan dapat menghambat kepercayaan investor.

6.3 Skala Ekonomi Kecil

Jumlah perusahaan besar masih terbatas.

6.4 Risiko Volatilitas

Pasar kecil rentan terhadap fluktuasi besar.

7. Strategi Mitigasi

  • Investasi dalam pendidikan dan pelatihan
  • Kerjasama dengan lembaga internasional
  • Pendekatan bertahap dan adaptif
  • Penguatan governance dan transparansi

8. Implikasi Kebijakan

Pemerintah perlu:

  • Menjadikan pasar modal sebagai prioritas nasional
  • Mengintegrasikan roadmap ini dalam rencana pembangunan
  • Mendorong sinergi antara sektor publik dan swasta

9. Kesimpulan

Transformasi dari sistem keuangan berbasis bank menuju pasar modal merupakan proses jangka panjang yang memerlukan komitmen kuat dari seluruh pemangku kepentingan. Bagi Timor-Leste, pembangunan pasar modal bukan sekadar pilihan, melainkan kebutuhan strategis untuk mencapai kedaulatan ekonomi dan pertumbuhan yang berkelanjutan.

Roadmap yang disusun dalam artikel ini memberikan arah yang jelas dan realistis, dimulai dari penguatan fondasi hingga integrasi global. Dengan implementasi yang konsisten, Timor-Leste memiliki potensi untuk membangun sistem keuangan yang inklusif, resilien, dan modern.


Referensi (Contoh APA Style)

  • Levine, R. (2005). Finance and Growth: Theory and Evidence.
  • McKinnon, R. (1973). Money and Capital in Economic Development.
  • Shaw, E. (1973). Financial Deepening in Economic Development.
  • World Bank. (2020). Global Financial Development Report.
  • IMF. (2019). Financial Market Development in Frontier Economies.

 

Literasia Finanseira Dijital

 Literasia Finanseira Dijital: Solusaun Estratéjika ba Dezenvolvimentu Sistema Finanseiru Modernu

Carlos Soares Ribeiro, Lic. Eco., MM || Universidade da Paz (UNPAZ) || tomejomadio@gmail.com


Abstratu

Literasia finanseira dijital sai ona elementu kritiku iha transformasaun sistema finanseiru globál. Iha era digital, servisu bankáriu no tranzasaun ekonomia la depende tan ba fatin fiziku, maibé depende liu ba teknolojia no koneksaun digital. Artigu ida ne’e analiza papel literasia finanseira dijital hanesan solusaun estratéjika ba inkluzaun finanseira, estabilidade ekonomia, no proteksaun konsumente. Ho abordagem deskriptivu-analítiku, artigu ne’e esplora konseitu, benefisiu, risku, no politika ne’ebé presiza atu aumenta literasia finanseira dijital, liu-liu iha konteksu país dezenvolvimentu hanesan Timor-Leste.

1. Introduksaun

Dezenvolvimentu teknoloji informasaun no komunikasaun transforma radikalmente sistema finanseiru globál. Agora, ema sira bele halo tranzasaun bankáriu, simu empréstimu, investe, no paga servisu liu husi telemovel ka komputer. Fenómenu ida ne’e hatudu katak sistema finanseiru tradisionál hamosu ona transisaun ba sistema digital.

Maski nune’e, transformasaun ne’e la signifika katak ema hotu-hotu prontu atu uza teknologi finanseira ho maneira di’ak. Barak ainda la komprende risku, mekanismu, no konsekuénsia husi servisu finanseiru digital. Nune’e, literasia finanseira dijital sai importante atu garante katak inovasaun finanseira la kria desigualdade foun.

Literasia finanseira dijital la’ós de’it habilidade uza aplikasaun banku ka e-wallet, maibé inklui mós kapasidade atu komprende konseitu ekonomia, jestaun osan, no proteksaun ba risku digital.

2. Konseitu Literasia Finanseira Dijital

Literasia finanseira dijital bele define hanesan kapasidade individu atu:

  1. Komprende produtu no servisu finanseira berbaze dijital
  2. Uza plataforma digital ho maneira segura no efetivu
  3. Jestaun renda, despesa, poupansa, no investimentu liu husi sistema digital
  4. Identifika no evita risku hanesan fraude online, phishing, no manipulasaun digital

Konseitu ida ne’e kombina elementu rua: literasia finanseira tradisionál no literasia digital. Kombinasaun ida ne’e importante tanba sistema finanseiru agora opera iha ekosistema digital ne’ebé kompleksu.

3. Evolusaun Sistema Finanseiru iha Era Digital

Sistema finanseiru global la liu tan sistema banku tradisionál. Evolusaun importante inklui:

3.1 Digital Banking

Banku agora oferese servisu online ne’ebé permite klienti halo tranzasaun iha tempu real.

3.2 Dompet Dijital (E-Wallet)

E-wallet permite pagamentu la presiza osan fisiku, fasil no lalais.

3.3 Fintech Lending

Platforma fintech permite aksesu empréstimu ho prosedimentu simples no digital.

3.4 QR Payment System

Sistema QR hatudu transformasaun ba pagamentu cashless.

3.5 Blockchain no Cryptocurrency

Tecnologia blockchain oferese sistema finanseiru desentralizadu, maibé mos iha risco volatilidade.

Evolusaun sira ne’e aumenta efisiénsia, maibé mós aumenta kompleksidade risku finanseiru.

4. Importansia Literasia Finanseira Dijital

4.1 Inkluzaun Finanseira

Literasia finanseira dijital permite populasaun ne’ebé antes la iha banku atu asesu servisu finanseiru formal.

4.2 Efisiénsia Ekonomika

Tranzasaun digital redús tempu no kustu operasional.

4.3 Jestaun Osan Individu

Aplikasaun digital ajuda utilizadór kontrola renda no despesa ho transparánsia.

4.4 Oportunidade Investimentu

Ema bele investe liu husi plataforma digital ne’ebé fasil asesu.

4.5 Inkluzaun UMKM

Empreza mikro no ki’ik bele integra iha sistema ekonomia formal.

5. Risku no Dezafiu Literasia Finanseira Dijital

5.1 Fraude no Krime Siber

Falta literasia kria oportunidade ba scam, phishing, no manipulasaun online.

5.2 Konsumismu Dijital

Facilidade pagamentu bele hamosu estilu konsumismu excessivu.

5.3 Divida Digital

Empréstimu online ho fasilidade bele hamosu krize divida se la jesta di’ak.

5.4 Kesenjangan Literasia

La hotu-hotu ema iha kapasidade hanesan iha asesu no komprensaun digital.

5.5 Risku Dado Pessoal

Informasaun finanseira bele sai vulneravel se la proteje ho di’ak.

6. Papel Edukasaun iha Aumenta Literasia Finanseira Dijital

Edukasaun sai instrumentu principal atu aumenta literasia finanseira dijital.

  • Integrasaun iha kurikulum eskola
  • Treinamentu ba komunidade no UMKM
  • Kampaña nasional literasia finanseira
  • Kolaborasaun banku no institusaun edukasaun

Edukasaun ne’e tenke kontínua no adaptadu ho evolusaun teknologi.

7. Papel Governu no Instituisaun Finanseira

Governu no banku iha responsabilidade importante:

  • Dezenvolve regulasaun fintech
  • Proteje konsumente husi risku digital
  • Promove inkluzaun finanseira nasional
  • Fornese infraestrutura digital seguru

Kolaborasaun entre setor publiku no privadu mak chave ba sistema finanseiru sustentável.

8. Estratéjia Aumenta Literasia Finanseira Dijital

  1. Implementasaun edukasaun finanseira digital nasional
  2. Dezenvolvimentu aplikasaun bankáriu ne’ebé user-friendly
  3. Kampaña anti-fraude digital
  4. Treinamentu ba juventude no UMKM
  5. Fortalesimentu regulasaun fintech

Estratéjia sira ne’e presiza implementa ho abordagem integradu.

9. Impaktu ba Dezenvolvimentu Ekonomiku

Literasia finanseira dijital kontribui ba:

  • Aumenta inkluzaun ekonomika
  • Redús pobreza liu husi aksesu finanseiru
  • Aumenta efisiénsia sistema bankáriu
  • Fortalesi ekonomia digital nasional

Iha konteksu Timor-Leste, ida ne’e importante tebes atu diverzifika ekonomia no redús dependencia ba setor tradisionál.

10. Konkluzaun

Literasia finanseira dijital mak pilar importante iha era ekonomia modernu. Ida ne’e la’ós de’it konhesimentu tekniku, maibé mós kapasidade kritiku atu halo desizaun finanseira ne’ebé inteligente no segura.

Sistema finanseiru digital oferese oportunidade boot ba inkluzaun no dezenvolvimentu ekonomia, maibé la sai benefisiu se la akompaña ho literasia ne’ebé adekuadu.

Nune’e, governu, institusaun finanseira, no edukadór tenke kolabora atu garante katak transformasaun digital sai inkluzivu, segura, no sustentável.

Iha futuru, literasia finanseira dijital sei sai fundasaun importante ba ekonomia global ne’ebé bazeia ba konhesimentu no teknologi.


Referénsia (sintétiku)

  • OECD. (2018). Financial Literacy and Education in the Digital Era.
  • World Bank. (2022). Digital Financial Inclusion Report.
  • Lusardi, A., & Mitchell, O. (2014). The Economic Importance of Financial Literacy.
  • UNDP. (2021). Digital Economy and Inclusion.
  • G20 Financial Inclusion Group. (2020). Digital Financial Literacy Framework.

 

Veteranus Labele Depende De’it ba Pensaun

Veteranus Labele Depende De’it ba Pensaun; Tenke Sai Empreendedór no Motor Dezenvolvimentu Nasionál Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco., MM Emai...