Governu no parseiru sosiál halo diálogu abertu kona-ba investimentu Fundu Seguransa Sosiál
Husi:
Carlos Soares Ribeiro, Lic.
Eco., MM || Dosente Universidade Da Paz Fakuldade Ekonomia || Jestaun
Ho montante
aproximadu USD 380 milion, Fundu Seguransa Sosiál sai ona hanesan fundu
públiku boot liu iha nasaun RDTL. Parte ida, besik USD 50 milion,
investe iha banku estranjeiru iha Estadu Unidos da América, no parte seluk
investe iha banku sira ne’ebé opera iha Timor-Leste, hanesan BNU, BNCTL, BRI,
Mandiri no ANZ. Maski investimentu ne’e bele konsidera hanesan medida seguransa
finanseira, problema prinsipal mak orientasaun investimentu ne’e seidauk alinha
ho albu transformasaun ekonomia nasional.
Observasaun iha
terrenu hatudu katak banku estranjeiru sira nia movimentu ekonomiku foku barak
liu iha kapital Dili. Sirkulasaun osan no fasilidade kreditu la to’o ba
munisípiu sira, no sektor produtivu hanesan agrikultura, peska no PME kontinua
hela iha limitasaun kapital. Rezultadu husi situasaun ida ne’e mak ekonomia rai
laran la moris, no osan públiku la halo efek multiplicador ba komunidade.
Iha diskursu ida
iha Sentru Konvensaun Dili, Prezidente Administrasaun INSS, Zeferino da Costa
Bobo, sublinha katak durante tinan barak povu kontribui ona ba seguransa
sosiál, maibé kontribuisaun de’it la sufisiente; Timor-Leste presiza investe
diak tan nia osan. Governu mos konvida peritu sira hosi Xina, Tailándia no
Filipina atu fahe sira nia esperiénsia kona-ba jestaun no investimentu Fundu
Seguransa Sosiál, liu-liu kona-ba investimentu iha merkadu internasionál.
Deklarasaun ida
ne’e iha valor iha aspetu aprendizajen global. Maibé, iha tempu hanesan,
presiza hala’o refleksaun kritiku ida: wainhira uza peritu hosi rai liur,
Timor-Leste tenki kuidadu ho risiku kontekstual. Peritu internasionál
normalmenti la kuinese didiak realidade politika, institusionál no ekonomia rai
laran. Modelu investimentu ne’ebé susesu iha rai seluk la bele aplika diretu
iha Timor-Leste, ne’ebé seidauk iha merkadu kapital profundu no base industriál
ne’ebé forte.
Perigu ida mak desizaun
investimentu sai tekniku loos, maibé la relevante ba nesesidade lokal. Iha país
ki’ik no frájil, dependénsia boot ba konsellu externu bele halo politika
públika desalinhadu ho prioridade nasional, liu-liu se desizaun stratejika la
hakerek iha lideransa lokal. Tanba ne’e, peritu internasionál tenki sai hanesan
konsultór, la’ós desizór. Desizaun kona-ba investimentu Fundu Seguransa Sosiál
tenki baseia iha konhesimentu lokal no misaun Fundu Seguransa Sosiál (FSS)
nian.
Iha konteksu ida
ne’e, reorientasaun investimentu ba banku nasional sai hanesan opsaun
estratéjika. Banku nasional iha responsabilidade no kapasidade atu estende
kreditu ba setor produtivu iha munisípiu sira, la’ós de’it iha Dili. Ho
investimentu prudente no governansa diak, Fundu Seguransa Sosiál bele sai motor
dezenvolvimentu ekonomia rai laran, la’ós de’it depositu pasivu iha banku
estranjeiru.
Banku sentral no
institusaun finanseiru internasionál sira sublinha katak inkluzaun finanseira
no desentralizasaun kreditu mak fatór importante ba dezenvolvimentu inkluzivu
(World Bank, 2022). Bainhira osan la sirkula iha distritu sira, sektor
produtivu hanesan agrikultura, peska no PME la hetan kapital atu dezenvolve.
Tanba ne’e, Governu
presiza konsidera reorientasaun investimentu ba banku nasional hanesan
BNCTL no banku nasional seluk ne’ebé iha misaun klaru atu apoia dezenvolvimentu
nasional. Banku nasional iha kapasidade atu estende kreditik ba setor produtivu
iha munisípiu sira, no atu hala’o politika kreditu ne’ebé alinha ho prioridade
dezenvolvimentu nasional.
Relatóriu FMI (IMF,
2021) mos hatudu katak, iha país ki’ik no pós-konflitu, papel banku nasional no
banku públiku mak krusiál atu suporta transformasaun estrutural ekonomia.
Investimentu fundu públiku iha banku nasional, ho regulasaun diak no governansa
forte, bele sai instrumentu estratéjiku ida atu hadia reziliénsia ekonomia
nasional.
Argumentu ida ne’e
la’ós hanesan apelu atu halo risku la nesesáriu. Fundu Seguransa Sosiál mak
fundu povu nian, no tenki jere ho prinsipiu prudénsia. Maibé, prudénsia la
signifika pasividade. Prudénsia mak investimentu ne’ebé segur, maibé produktivu
no fó benefísiu ba rai laran.
Perspetiva ida ne’e
mos relevante ba Fundu Veteranu. Hodi respeita nia misaun sosial no
istóriku, fundu ida ne’e tenki investe liu iha rai laran, atu kria retornu
sosial no ekonomiku ba komunidade ne’ebé fó sakrifísiu boot ba nasaun.
Esperiénsia internasionál hatudu katak fundu veteranu ne’ebé investe iha setor
produtivu lokal tende fó impaktu sosial ne’ebé mais duradouru (ADB, 2020).
Iha finál, diálogu
abertu kona-ba investimentu Fundu Seguransa Sosiál tenki lori ba mudansa
politika klaru: global knowledge bele uza, maibé local wisdom tenki lidera.
Timor-Leste la falta osan; ne’ebé falta mak orientasaun estratéjika atu halo
osan públiku sirkula iha rai laran no transforma ekonomia nasional ba benefísiu
povu tomak.
Referénsia
- International
Labour Organization (ILO).
(2018). Social Security Investment Governance: Principles and
Guidelines. Geneva: ILO.
- World Bank. (2022). Financial Inclusion and Local
Economic Development in Developing Countries. Washington, DC.
- International
Monetary Fund (IMF).
(2021). Financial Sector Development and Public Investment in Small
States. Washington, DC.
- Asian
Development Bank (ADB).
(2020). Pension Funds, Social Funds and Domestic Investment in
Developing Economies. Manila.
- Banco Central de Timor-Leste (BCTL). (2022). Relatóriu Sistema Finanseiru Nasional. Dili.
- https://tatoli.tl/2026/02/09/governu-no-parseiru-sosial-halo-dialogu-abertu-kona-ba-investimentu-fundu-seguransa-sosial/
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.