KONSEPTU LITERASIA FINANSEIRA: FUNDAMENTU
BA AUTONOMIA EKONOMIKA NO ESTABILIDADE NASIONAL IHA TIMOR-LESTE
Husi:
Carlos
Soares Ribeiro, Lic. Eco., MM || Dosente Universidade Da Paz Fakuldade Ekonomia
|| Jestaun
Abstraktu
Palavra-xave:
literasia finanseira; inkluzaun finanseira; edukasaun ekonomika; jestaun osan;
Timor-Leste
1. Introdusaun
Mudansa iha sistema
finanseiru global lori kompleksidade boot ba desizaun ekonomika individuál.
Produtu hanesan kreditu konsumtivu, kartãu kreditu, investimentu digital, no
servisu bankáriu online aumenta risku se konsumidor la iha kapasidade atu
komprende implikasaun finanseira.
Tuir definisaun husi OECD (2018), literasia finanseira
mak kombinasaun awareness, knowledge, skills, attitudes, and behaviors ne’ebé
permite individuál atu atinji bem-estar finanseiru. Definisaun ida ne’e amplia
perspetiva tradisional ne’ebé limita literasia finanseira ba konhesimentu
teóriku de’it.
Iha nivel global, estudu sira hatudu katak nivel literasia finanseira sei relativament baasu iha nasaun sira iha faze dezenvolvimentu (Lusardi & Mitchell, 2014). Situasaun ida ne’e mos relevante ba Timor-Leste, ne’ebé sistema finanseiru sei iha faze konsolidasaun.
2. Estrutura Teórika
Literasia Finanseira
2.1 Dimensaun
Konhesimentu
Konhesimentu refere ba
komprensaun konseptu báziku hanesan inflasaun, taxa juros, diversifikasaun
risku, no valor tempu husi osan. Lusardi dan Mitchell (2014) argumenta katak
komprensaun konseptu ida ne’e korrelasiona ho kapasidade poupansa no planeamentu
pensiun.
2.2 Dimensaun Habilidade
Habilidade mak aplikasaun
prátika husi konhesimentu, inklui elaborasaun orsamentu, jestaun dívida, no
avaliasaun produtu finanseiru. Atkinson no Messy (2012) subliña katak
habilidade prátika mak indikator importante ba medisaun literasia finanseira.
2.3 Dimensaun Atitude no
Komportamentu
OECD (2018) enfatiza
katak atitude poupansa no orientasaun ba futuru influensia komportamentu
finanseiru. Individuál sira ne’ebé iha atitude disiplinadu tende halo desizaun
ne’ebé sustenta estabilidade ekonomika naruk.
3. Literasia Finanseira
no Inkluzaun Finanseira
Literasia finanseira no
inkluzaun finanseira mak konseptu ne’ebé relasiona maibé la identiku. Inkluzaun
finanseira refere ba asesu ba servisu finanseiru formal hanesan konta banku,
kreditu, no seguransa (World Bank, 2022). Maibé, asesu de’it la garante utilizasaun
efetivu.
Iha Timor-Leste, Banco
Central de Timor-Leste iha papel importante atu regula no promove estabilidade
sistema finanseiru. Maibé, se konsumidor la komprende produtu finanseiru, risku
default no sobre-endividamentu bele aumenta.
Tanba ne’e, literasia
finanseira mak fundamentu ba inkluzaun finanseira ne’ebé sustentável.
4. Importánsia
Makroekonómika
Iha nivel makro,
literasia finanseira kontribui ba:
- Aumentu taxa poupansa nasional
- Reduzaun vulnerabilidade ba krize
finanseira
- Estimulasaun investimentu doméstiku
Studu empiriku husi Lusardi dan Mitchell (2014) hatudu relasaun positivu entre literasia finanseira no acumulasaun riqueza iha longo prazú.
5. Konteks Timor-Leste
Timor-Leste enfrenta
desafiu struktural hanesan dominasaun setor informal, nivel edukasaun ne’ebé
heterojéneu, no dependénsia ba reseita petrolífera. Kondisaun ida ne’e kria
nesesidade urjente atu promove edukasaun finanseira iha nivel komunidade.
Relatóriu internasional hatudu katak nasaun sira ne’ebé integra literasia finanseira iha kuríkulu eskola iha progresu signifkativu iha komportamentu poupansa (OECD, 2018).
6. Diskusaun
Analiza literatura hatudu
katak literasia finanseira la’ós de’it responsabilidade individuál, maibé
responsabilidade sistema. Governu, banku komersiál, no instituisaun edukasaun
tenke kolabora atu kria estratéjia nasional.
Iha Timor-Leste,
integrasaun literasia finanseira iha ensinu sekundáriu no universitáriu bele
sai investimentu estratéjiku ba dezenvolvimentu sustentável.
7. Konkluzaun
Literasia finanseira mak
pilar fundamentál ba autonomia ekonomika no estabilidade nasional. Bazeia ba
estrutura teórika husi OECD (2018), literasia finanseira envolve konhesimentu,
habilidade, atitude, no komportamentu. Evidénsia empirika (Lusardi & Mitchell,
2014) suporta relasaun positivu entre literasia finanseira no bem-estar
ekonomiku.
Ba Timor-Leste, promosaun
literasia finanseira tenke sai prioridade politika públika atu garante
inkluzaun finanseira ne’ebé efetivu no sustentabilidade ekonomika naruk.
Referénsia (APA 7)
Atkinson, A., &
Messy, F.-A. (2012). Measuring financial literacy: Results of the OECD /
International Network on Financial Education (INFE) pilot study. OECD
Publishing. https://doi.org/10.1787/5k9csfs90fr4-en
Lusardi, A., &
Mitchell, O. S. (2014). The economic importance of financial literacy: Theory
and evidence. Journal of Economic Literature, 52(1), 5–44.
https://doi.org/10.1257/jel.52.1.5
Organisation for Economic
Co-operation and Development. (2018). OECD/INFE toolkit for measuring
financial literacy and financial inclusion. OECD Publishing.
World Bank. (2022). Global
Findex database 2021: Financial inclusion, digital payments, and resilience in
the age of COVID-19. World Bank.
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.