Reorientasaun
Kreditu iha Timor-Leste: Husi Konsumsaun ba Produsaun
Carlos Soares Ribeiro, Lic. Eco., MM || Dosente Universidade Da Paz Fakuldade Ekonomia || Jestaun
Rezumu
Artigu ida ne’e argumenta katak problema prinsipál la’ós falta kapital, maibé “sala orientasaun kreditu”. Ho ne’e, presiza halo rebalansu kreditu husi konsumsaun ba produsaun liuhosi reforma politika públiku, fortalecimentu banku nasional, no integrasaun fundu públiku. Se mudansa ida ne’e la halo agora, Timor-Leste sei kontinua iha siklu ekonomia ne’ebé la produtivu no dependente ba importasaun.
Introdusaun
Ekonomia ida bele
dezenvolve la’ós tanba osan barak, maibé tanba oinsá osan ne’e distribui. Iha
teoria ekonomia dezenvolvimentu, sistema bankáriu iha papel sentrál atu aloka
rekursu ba setor sira ne’ebé bele kria valor, empregu no produtividade.
Dadus ekonomia foun
hatudu katak maioria parte kreditu iha Timor-Leste direciona ba setor individu
(konsumtivu), enkuantu setor produtivu hanesan agrikultura, transportasaun no
turizmu kontinua hetan alokasaun limitadu. Fenómenu ida ne’e la’ós deit kestaun
tekniku bankáriu, maibé refleta orientasaun ekonomia nasional ne’ebé seidauk
suporta kresimentu sustentavel.
Pergunta boot ida mosu: Sistema
bankáriu iha Timor-Leste servisu duni ba dezenvolvimentu nasional ka lae?
Kreditu Konsumtivu no
Limite Kresimentu Ekonomia
Iha teoria ekonomia
dezenvolvimentu, sistema finansiamentu iha papel importante atu aloka kapital
ba atividade ne’ebé kria valor ekonomiku. Levine (2005) argumenta katak sistema
finanseiru ne’ebé efisiente bele aumenta produtividade no suporta kresimentu
ekonomia iha tempu naruk.
Maibé, bainhira kreditu
domina ba konsumsaun, impaktu ekonomia sai limitadu. Konsumsaun bele hasa’e
atividade ekonomia iha tempu badak, maibé la aumenta kapasidade produsaun.
Tanba ne’e, ekonomia bele tama iha siklu ne’ebé depende ba importasaun no la
kria empregu sustenavel.
Iha kontekstu
Timor-Leste, situasaun ida ne’e bele haree husi realidade loron-loron:
- Produtu lokal limitadu
- Merkadu depende ba rai liur
- Oportunidade servisu iha setor
produtivu menus
Ne’e hatudu katak sistema
kreditu seidauk suporta transformasaun ekonomia nasional.
Falha Merkadu no Papel
Governu
Teoria ekonomia, liu-liu
husi Stiglitz (1994), esplika katak merkadu livre la sempre aloka rekursu ho
efisiénsia, espesialmente iha pais ne’ebé sistema ekonomia seidauk maduru.
Banku, ho rasionalidade merkadu, tende hili atividade ne’ebé risku ki’ik no retorno
lalais.
Iha Timor-Leste, ida ne’e
hatudu klaru:
- Kreditu konsumtivu sai dominante
- Setor agrikultura no SME susar asesu
kapital
Iha situasaun hanesan
ne’e, intervensaun governu sai importante. Governu iha responsabilidade atu
kria politika ne’ebé orienta sistema finansiamentu ba setor produtivu. Maibé,
realidade hatudu katak intervensaun ida ne’e seidauk forte.
Papel Banku Estranjeiru
iha Sistema Finansiamentu
Banku estranjeiru iha
Timor-Leste kontribui importante ba estabilidade sistema bankáriu. Maibé, sira
mos opera tuir prinsipiu maximizasaun lukru. Beck et al. (2007) hatudu katak
iha pais balun, banku estranjeiru la fó prioridade ba setor rural no SME tanba
konsidera risku aas.
Tanpa regulasaun ne’ebé
adekuadu, rezultadu mak:
- Sub-finanse setor produtivu
- Konsentrasaun kreditu iha setor
konsumtivu
Ne’e la’ós deit problema
banku, maibé problema estrutura regulatóriu ne’ebé presiza ajusta.
Konsekuénsia ba Ekonomia
Nasional
Estrutura kreditu ne’ebé
la balansu iha impaktu diretu ba ekonomia nasional:
Primeiru,
importasaun aumenta tanba produsaun lokal la sufisiente.
Segundu, dezempregu kontinua aas tanba setor produtivu la kria
oportunidade.
Terseiru, produtividade ekonomia la evolui.
Rodrik (2008) enfatiza
katak transformasaun struktural—husi setor tradisional ba setor produtivu
modernu—mak chave ba kresimentu ekonomia iha pais dezenvolvimentu. Tamba
mudansa ida ne’e, ekonomia sei kontinua fraku no dependente.
Roteiru Reforma iha
futuru
Atu responde problema ida
ne’e, presiza abordagem politika ne’ebé klaru no integradu. Reforma sistema
kreditu la’ós deit responsabilidade banku, maibé presiza lideransa governu ida
nebe kompriende sirklu ekonomia ida ne’e ho diak.
1. Orientasaun Kreditu ba
Setor Produtivu
Governu bele konsidera
mekanismu atu orienta kreditu, hanesan definisaun target mínimu ba setor
produtivu. Medida ida ne’e bele ajuda korrige falha merkadu no aumenta
investimentu iha setor estratéjiku.
2. Sistema Garantia
Kreditu
Kria sistema garantia
kreditu bele hamenus risku ba banku no fasilita asesu SME no setor agrikultura.
Experiénsia internasional hatudu katak mekanismu ida ne’e efetivu atu promove
inkluzaun finanseira.
3. Reforma Insentivu
Ekonomia
Insentivu fiskál hanesan subsidiu juru ba setor produtivu bele aumenta atria actividade investimentu. Iha tempu hanesan, politika bele desincentiva kreditu konsumtivu excesivu liuhosi mekanismu indiretu.
4. Fortalese Papel Banku
Nasional
Banku nasional hanesan
BNCTL no instituisaun finanseira foun hanesan Banco do Nosso Futuro BNF iha
oportunidade atu lidera finansiamentu produtivu. Foka iha setor rural no SME
bele ajuda kria base ekonomia ne’ebé mais inkluzivu.
5. Abordajen Baseia ba
Klaster no Kooperativa
Finansiamentu ba grupu
produtivu, kooperativa no value chain bele aumenta efisiénsia no reduz risku.
Modelu ida ne’e adapta ho kontekstu Timor-Leste, ne’ebé atividade ekonomia
barak hela iha nivel komunidade.
Konkluzaun
Estrutura kreditu iha
Timor-Leste la’ós deit isu tekniku, maibé refleta orientasaun politika ekonomia
nasional. Dominasaun kreditu konsumtivu limita kapasidade ekonomia atu kria
valor no empregu iha tempu naruk.
Literatura akademika
hatudu katak sistema finansiamentu ne’ebé efisiente tenki suporta setor
produtivu. Ho nune’e, reforma iha sistema kreditu sai nesesidade atu asegura
kresimentu ekonomia ne’ebé sustentavel no inkluzivu.
Pergunta importante ba
decisor polítiku mak:
Oinsá ita bele transforma
sistema finansiamentu atu serve dezenvolvimentu nasional, la’ós deit responde
ba nesesidade konsumsaun iha tempu badak?
Referénsia
- Beck, T., Demirgüç-Kunt, A., &
Levine, R. (2007). Finance, Inequality and the Poor.
- Levine, R. (2005). Finance and
Economic Growth.
- Rodrik, D. (2008). Industrial Policy
for the 21st Century.
- Stiglitz, J. (1994). The Role of the
State in Financial Markets.
- World Bank (2023). World Development
Report.
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.