Revisaun
Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) ka Estimated Sustainable Income (ESI) hosi
3% ba 5%: Entre Presaun Fiskál no Responsabilidade Intergerasional iha
Timor-Leste
Carlos Soares Ribeiro, Lic. Eco., MM || Dosente Universidade Da Paz Fakuldade Ekonomia || Jestaun
Abstratu
Palavra-xave: RSE, Fundu Petrolíferu, sustentabilidade fiskál, Timor-Leste, intergerasional, IMF, World Bank.
Introdusaun
Fundu Petrolíferu
Timor-Leste nian, fundadu tuir Lei n.º 9/2005, konsideradu hanesan model diak
iha
mundu, liu-liu tanba implementa prinsípiu sira ne’ebé alinha ho padrãu
internasionál hanesan Santiago Principles—padraun global ba jestaun
soberan wealth funds ne’ebé enfatiza transparénsia, responsabilidade no
governasaun diak.
Maibé, mudansa ba RSE
tenke avalia ho kuidadu, tanba bele afeta diretamente sustentabilidade fiskál
no kredibilidade internasionál nasaun nian. Artigu ida ne’e hakarak analiza
proposta ida ne’e liu hosi lente akademiku no referénsia global.
Fundamentu Teóriku:
Permanent Income Hypothesis no Fiscal Sustainability
Konseitu RSE bazeia ba
teoria ekonomika hanesan permanent income hypothesis (PIH), ne’ebé
desenvolve hosi Milton Friedman. Tuir teoria ida ne’e, rendimentu hosi rekursu
limitadu tenke distribui ho forma uniforme iha tempu, hodi maximiza bem-estar
intergerasional.
Instituisaun
internasionál hanesan IMF no World Bank rekomenda model hanesan ne’e ba nasaun
ne’ebé depende ba rekursu natural. Tuir IMF (2012), regra fiskál ne’ebé bazeia
ba PIH bele:
- Reduz volatilidade despeza públika
- Proteje ekonomia hosi commodity
shocks
- Assegura sustentabilidade fiskál
Iha Timor-Leste,
implementasaun RSE 3% konsideradu alinhadu ho estimativa retornu real
investimentu global (IMF, 2016). Ida ne’e halo Fundu Petrolíferu sai model
exemplar iha jestaun prudente.
Argumentu Pro Aumentu
RSE: Perspetiva Instituisaun Internasionál
Maski IMF no World Bank
geralmente defende prudénsia fiskál, sira mos reconhese katak iha situasaun
espesífiku, flexibilidade bele nesesáriu.
1. Stabilizasaun
Makroekonómiku
Tuir World Bank (2020),
iha nasaun ne’ebé enfrenta défisit fiskál boot:
- Ajustamentu temporáriu ba regra
fiskál bele justifikadu
- Atu evita kontrasaun ekonomika
Aumenta RSE bele:
- Sustenta despeza públika
- Prevene resesaun ekonomika
2. Aksesu ba Merkadu
Finanseiru
IMF (2018) hatete katak
kredibilidade fiskál importante ba:
- Reduz kustu dívida
- Aumenta konfiansa investidor
Se aumentu RSE halo ho
transparénsia no justifikasaun téknika:
- Bele reforça sinal pozitivu ba
merkadu
Risku Estratéjiku:
Perspetiva IMF no Santiago Principles
Maski iha espasu ba
fleksibilidade, literatura internasionál alerta risku importante.
1. Fiscal Sustainability
Risk
IMF (2012) enfatiza
katak:
“Excessive withdrawals
from sovereign wealth funds undermine long-term fiscal sustainability.”
Se RSE aumenta ba 5%:
- Probabilidade atu excede retornu real
investimentu aumenta
- Kapital fundu bele diminui
2. Intergenerational
Equity
World Bank (2019) destaca
katak:
- Jestaun rekursu natural tenke garante
benefísiu ba gerasaun futuru
Aumenta RSE:
- Bele favorese gerasaun atual
- Reduz kapasidade futuru
3. Governance and
Credibility (Santiago Principles)
Santiago Principles
(2008) enfatiza:
- Transparénsia
- Klaridade objetivu
- Independénsia jestaun
Mudansa RSE sem prosesu
tékniku robustu bele:
- Afeta kredibilidade fundu
- Kria percepsaun politizasaun
Analiza Estrutural:
Problema la’ós RSE, Maibé Estrutura Fiskál
Literatura IMF no World
Bank konsistente iha pontu ida:
- Problema prinsipal iha nasaun
resource-rich mak la’ós reseita, maibé despeza.
Iha Timor-Leste:
- Despeza rekorente aas
- Dependénsia ba Fundu Petrolíferu
kontinua
IMF (2023) rekomenda:
- Reduz despeza la produtivu
- Aumenta reseita doméstika
Se la iha reforma:
- Aumenta RSE sei apenas adia problema
Alternativa Polítika
Baseia ba Evidénsia Internasionál
Baseia ba IMF no World
Bank, alternativa sira inklui:
1. Fiscal Rules Hybrid
Kombina:
- RSE (long-term rule)
- Ceiling despeza (short-term control)
2. Medium-Term Fiscal
Framework
Planeamentu fiskál 3–5
tinan:
- Aumenta previsibilidade
- Reduz desizaun ad-hoc
3. Public Investment
Efficiency
World Bank (2018):
- Efisiénsia investimentu públiku
importante liu duke volum
4. Domestic Revenue
Mobilization
IMF (2021):
- Reforma impostu kritiku ba
sustentabilidade
Diskusaun: Flexibilidade
Responsável
Literatura internasionál
la rejeita totalmente mudansa ba regra fiskál. Maibé enfatiza:
- Mudansa tenke:
- Transparente
- Temporáriu (se posivel)
- Bazeia ba evidénsia
Possibilidade ida:
- Aumenta RSE ho “escape clause”
- Kondisaun klaru atu fila ba 3%
Konkluzaun
Analiza ida ne’e hatudu
katak proposta atu aumenta RSE hosi 3% ba 5% iha benefísiu kúrta prazu, maibé
lori risku longu prazu ne’ebé signifikativu. Referénsia hosi IMF, World Bank no
Santiago Principles konsistente iha mensajen ida: prudénsia fiskál no
sustentabilidade tenke sai prioridade.
Fundu Petrolíferu
Timor-Leste nian la’ós deit instrumentu finanseiru, maibé simbolu
responsabilidade nasional. Tanba ne’e, kualker reforma tenke halo ho
konsiderasaun profunda ba impaktu intergerasional.
Iha final, sustentabilidade fiskál depende la’ós deit ba kuantidade osan ne’ebé gasta, maibé ba oinsá osan ne’e utiliza atu transforma ekonomia. Tanba ne’e, reforma estrutural mak dalan ida ne’ebé mais seguro ba futuru Timor-Leste.
Referénsia
- International Monetary Fund (IMF).
(2012). Macroeconomic Policy Frameworks for Resource-Rich Developing
Countries.
- International Monetary Fund (IMF).
(2016). Timor-Leste: Staff Report.
- International Monetary Fund (IMF).
(2018). Fiscal Transparency Handbook.
- International Monetary Fund (IMF).
(2021). Domestic Revenue Mobilization in Developing Countries.
- International Monetary Fund (IMF).
(2023). Timor-Leste Article IV Consultation.
- World Bank. (2018). Public
Investment Management Assessment.
- World Bank. (2019). The Changing
Wealth of Nations.
- World Bank. (2020). Global
Economic Prospects.
- International Working Group of
Sovereign Wealth Funds. (2008). Santiago Principles.
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.