Dezenvolvimentu Setór Finanseiru no Transformasaun Estrutural Ekonomia Timor-Leste: Papel Banku Komersiál iha Era Transisaun Ekonomika
Carlos Soares Ribeiro, Lic. Eco., MM || Universidade da Paz (UNPAZ) || tomejomadio@gmail.com
1.
Introduksaun
Sistema
atuál domina maka banku komersiál, ho nivel intermediasaun finanseira ne’ebé
limitadu, enkuantu merkadu kapital seidauk iha forma formal. Kondisaun ida ne’e
halo ekonomia nasional kontinua dependente ba gasto públiku no fluxo finansial
ne’ebé la diversifikadu.
2.
Problema Estrutural Setór Finanseiru
Iha
Timor-Leste, setór finanseiru enfrenta problema estrutural hanesan:
2.1
Ausénsia merkadu kapital
La
iha bolsa valores, la iha merkadu obligasaun domestiku, no la iha mekanizmu
finansamentu jangka naruk ba sektor privadu. Ida ne’e limita investimentu iha
infraestrutura, industriu, no inovasaun.
2.2
Dominasaun banku komersiál
Sistema
finanseiru depende maka’as ba banku komersiál ne’ebé orientadu liu ba kreditu
konsumptivu no risku ki’ik, la’ós ba investimentu produktivu jangka naruk.
2.3
Aksesu limitadu ba SME
Empreza
ki’ik no média (SME) enfrenta difikuldade iha:
- Aksesu
kreditu
- Taxa
juru aas
- Falta
garantia (collateral)
- Informasaun
finanseira limitadu
2.4 Inkluzaun finanseira ki’ik
Parte boot husi populasaun rural seidauk iha relasaun ho sistema bankáriu formal.
3.
Fundamentu Teorétiku Dezenvolvimentu Finanseiru
Iha
literatura ekonomia dezenvolvimentu, papel setór finanseiru sai fundamental.
3.1
Teoria McKinnon–Shaw
McKinnon
(1973) no Shaw (1973) argumenta katak liberalizasaun no profundizasaun
finanseira aumenta efisiénsia alokasaun kapital no kresimentu ekonomia. Sistema
finanseiru ne’ebé maduru bele konverte poupansa ba investimentu produktivu ho
efisiénsia aas.
3.2
Structuralism (Prebisch)
Prebisch
(1950) hatudu katak ekonomia periférika ne’ebé depende ba kapital externu no
importasaun sistema finanseiru sei difisil atu hetan transformasaun struktural.
3.3
Dependency Theory (Frank)
Frank
(1967) argumenta katak dependénsia ba sistema ekonomia global bele impede
dezenvolvimentu autonomu se la iha instituisaun domestiku ne’ebé forte.
Interpretasaun
ba Timor-Leste
Husi
perspectiva teori sira ne’e, Timor-Leste presiza:
- Sistema
finanseiru domestiku ne’ebé forte
- Diversifikasaun
instituisaun finanseira
- Mekanizmu
intermediasaun kapital ne’ebé kompletu
4.
Papel Estratéjiku Banku Komersiál iha Timor-Leste
Iha
konteksu ekonomia ne’ebé seidauk iha merkadu kapital, banku komersiál sai instituisaun
central ba transformasaun ekonomia.
Maibé
papel ne’e tenke evolui husi:
4.1 Modelo tradisionál
- Kreditu
konsumptivu
- Risku
ki’ik
- Orientasaun
profit jangka curtu
4.2 Ba modelo banku dezenvolvimentu
Banku tenke transforma sai:
- Motor
ba finansamentu SME
- Fasilitador
investimentu produktivu
- Promotor
inkluzaun finanseira
- preparador
ba merkadu kapital
5.
Transformasaun Ne’ebé Presiza Ocurre
5.1
Diversifikasaun produtu finanseiru
Banku tenke desenvolve:
- SME
financing
- Agricultural
finance
- Housing
finance
- Value
chain financing
5.2 Digitalizasaun sistema finanseiru
- Mobile
banking
- Agent
banking
- Payment
system interoperável
5.3 Inkluzaun finanseira nasional
- Expand
banku ba rural area
- Financial
literacy
- Aksesu
ba populasaun informal
6.
Preparasaun ba Merkadu Kapital
Timor-Leste
seidauk iha merkadu kapital, maibé sistema finanseiru tenke prepara desde
agora.
Banku komersiál bele sai:
- Issuer
potensial ba bond
- Intermediary
ba future capital market
- Platform
mobilizasaun kapital domestiku
7. Papel Instituisaun Internasionál
Instituisaun hanesan Asian Development Bank iha papel kritiku atu:
- Fornese
financiamento jangka naruk
- Suporta
technical assistance
- Fortaleze
risk management system
- Ajuda
prepara merkadu kapital
Parceria
ida ne’e la’ós deit ba banku individual, maibé ba transformasaun sistema
finanseiru nasional.
8.
Implikasaun Política Ekonomika
Governu
no regulador presiza:
- Kria
framework legal ba merkadu kapital
- Reforça
regulasaun bankáriu
- Suporta
inovasaun finanseira
- Investe
iha literasia finanseira
Sistema
finanseiru ne’ebé forte sei kontribui ba:
- Diversifikasaun
ekonomia
- Redusa
dependénsia ba setor públiku
- Aumenta
kresimentu inkluzivu
9.
Konkluzaun
Dezenvolvimentu
setór finanseiru iha Timor-Leste la’ós deit questão teknika bankáriu, maibé mak
questão estrutural ekonomia nasional.
Transformasaun
banku komersiál sai instituisaun dezenvolvimentu mak chave ba:
- Inkluzaun
finanseira
- Mobilizasaun
kapital domestiku
- Preparasaun
merkadu kapital
- Kresimentu
ekonomia sustentável
Iha
perspektiva ida ne’e, setór finanseiru tenke sai fundasaun ba kedaulatan
ekonomia Timor-Leste, la’ós deit mekanizmu intermediasaun finanseira.
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.