Tama
ASEAN Deit La Sufisiente
Refleksaun
ida ba Futuru Setor Privadu Nasional
Hosi
Carlos Soares Ribeiro
Pergunta importante ida
mak: Timor-Leste prontu atu kompete iha ekonomia regional, ka sei sai deit
merkadu ba produs no investimentu hosi rai seluk?
Rezultadu peskiza sira
hatudu katak durante tinan hirak ikus ne'e, ekonomia nasional kontinua
kresimentu moderadu no setor bankáriu mos hatudu evolusaun positivu. Maibé,
realidade la mudanca nebe signifikante:
estrutura ekonomia nasional sei depende barak ba importasaun, no kapasidade
produtiva doméstika seidauk forte. Inkluzaun finanseira aumenta, maibé asesu ba
kreditu produtivu no utilizasaun servisu dijitál sei limitadu.
Iha tempu hanesan,
investimentu estranjeiru aumenta no kontribui ba kresimentu ekonomia. Ida ne'e
importante tanba lori kapital, teknologia no oportunidade servisu. Maibé,
bainhira maioria investimentu no atividade ekonomika kontrola hosi kapital
estranjeiru, ekonomia nasional bele sai vulnerável ba dependénsia estrutural.
Kresimentu ekonomia deit la garante dezenvolvimentu sustentável se kapasidade
produtiva nasional la aumenta.
ASEAN loke merkadu ho
populasaun liu 600 miliaun ema. Ida ne'e oportunidade ida ne'ebé Timor-Leste la
bele husik. Maibé, merkadu livre signifika mós kompetisaun livre. Empreza sira
ne'ebé la preparadu sei hasoru difikuldade atu kompete ho empreza hosi nasaun
sira ne'ebé iha kapital, teknologia no produtividade aas liu.
Tanba ne'e, prioridade
nasional la'ós deit atrai investimentu estranjeiru. Prioridade boot liu mak hametin
kapasidade emprezáriu nasional atu bele produz, inova no tama iha cadeia
valor regional. Ne'e inklui asesu ba finansiamentu, edukasaun empreendedór,
inovasaun teknolójika, infraestrutura, no ambiente negósiu ne'ebé favorável.
Iha kontestu ida ne'e,
sistema finanseiru nasional tenke hala'o papel estratéjiku. Instituisaun
finanseira sira labele limita deit ba atividade komersiál; sira presiza
fasilita investimentu produtivu, apoia pequenas no médias emprezas, no kria
mekanizmu finansiamentu ne'ebé bele responde ba nesesidade setór produtivu.
Kreditu ba agrikultura, manufatura, turizmu no indústria ki'ik bele sai
instrumentu importante atu aumenta valor acrescentadu iha ekonomia doméstika.
Paralelamente, governu
presiza hametin polítika públika ne'ebé promove inovasaun, dezenvolve rekursu
umanu no melhora infraestrutura. Integrasaun ASEAN sei fó benefísiu boot liu
bainhira Timor-Leste bele partisipa hanesan produtór no inovadór, la'ós deit
hanesan konsumedór.
Tuir mai, pergunta ne'ebé
tenke reflete mak la'ós "oinsá atu atrai investimentu estranjeiru
tan", maibé "oinsá atu transforma investimentu ne'e sai kapasidade
ekonomika nasional." Ida ne'e mak medida loos ba suksesu
dezenvolvimentu.
Iha ikus, futuru ekonomia
Timor-Leste sei la depende deit ba riqueza natural ka kapitál hosi liur. Futuru
ne'e depende ba kapasidade atu harii ekonomia ida ne'ebé produtivu, inkluzivu
no kompetitivu. ASEAN loke dalan. Maibé, dalan ne'e sei lori ba prosperidade
deit se Timor-Leste investe iha ema nia kapasidade, empreza nasional, no
instituisaun sira ne'ebé forte.
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.