Wednesday, July 22, 2026

Tama ASEAN Deit La Sufisiente

 

Tama ASEAN Deit La Sufisiente

Refleksaun ida ba Futuru Setor Privadu Nasional

Hosi Carlos Soares Ribeiro

 

Iha istória nasaun ida-idak, iha momentu balun ne'ebé determina futuru durante tinan barak. Ba Timor-Leste, tama ba ASEAN bele konsidera hanesan momentu estratéjiku ida. Integrasaun regional loke merkadu foun, aumenta movimentu investimentu no kapital, no habelar oportunidade ba komérsiu no kooperasaun ekonomika. Maibé, oportunidade boot sempre lori mós dezafiu boot.

Pergunta importante ida mak: Timor-Leste prontu atu kompete iha ekonomia regional, ka sei sai deit merkadu ba produs no investimentu hosi rai seluk?

Rezultadu peskiza sira hatudu katak durante tinan hirak ikus ne'e, ekonomia nasional kontinua kresimentu moderadu no setor bankáriu mos hatudu evolusaun positivu. Maibé, realidade  la mudanca nebe signifikante: estrutura ekonomia nasional sei depende barak ba importasaun, no kapasidade produtiva doméstika seidauk forte. Inkluzaun finanseira aumenta, maibé asesu ba kreditu produtivu no utilizasaun servisu dijitál sei limitadu.

Iha tempu hanesan, investimentu estranjeiru aumenta no kontribui ba kresimentu ekonomia. Ida ne'e importante tanba lori kapital, teknologia no oportunidade servisu. Maibé, bainhira maioria investimentu no atividade ekonomika kontrola hosi kapital estranjeiru, ekonomia nasional bele sai vulnerável ba dependénsia estrutural. Kresimentu ekonomia deit la garante dezenvolvimentu sustentável se kapasidade produtiva nasional la aumenta.

ASEAN loke merkadu ho populasaun liu 600 miliaun ema. Ida ne'e oportunidade ida ne'ebé Timor-Leste la bele husik. Maibé, merkadu livre signifika mós kompetisaun livre. Empreza sira ne'ebé la preparadu sei hasoru difikuldade atu kompete ho empreza hosi nasaun sira ne'ebé iha kapital, teknologia no produtividade aas liu.

Tanba ne'e, prioridade nasional la'ós deit atrai investimentu estranjeiru. Prioridade boot liu mak hametin kapasidade emprezáriu nasional atu bele produz, inova no tama iha cadeia valor regional. Ne'e inklui asesu ba finansiamentu, edukasaun empreendedór, inovasaun teknolójika, infraestrutura, no ambiente negósiu ne'ebé favorável.

Iha kontestu ida ne'e, sistema finanseiru nasional tenke hala'o papel estratéjiku. Instituisaun finanseira sira labele limita deit ba atividade komersiál; sira presiza fasilita investimentu produtivu, apoia pequenas no médias emprezas, no kria mekanizmu finansiamentu ne'ebé bele responde ba nesesidade setór produtivu. Kreditu ba agrikultura, manufatura, turizmu no indústria ki'ik bele sai instrumentu importante atu aumenta valor acrescentadu iha ekonomia doméstika.

Paralelamente, governu presiza hametin polítika públika ne'ebé promove inovasaun, dezenvolve rekursu umanu no melhora infraestrutura. Integrasaun ASEAN sei fó benefísiu boot liu bainhira Timor-Leste bele partisipa hanesan produtór no inovadór, la'ós deit hanesan konsumedór.

Tuir mai, pergunta ne'ebé tenke reflete mak la'ós "oinsá atu atrai investimentu estranjeiru tan", maibé "oinsá atu transforma investimentu ne'e sai kapasidade ekonomika nasional." Ida ne'e mak medida loos ba suksesu dezenvolvimentu.

Iha ikus, futuru ekonomia Timor-Leste sei la depende deit ba riqueza natural ka kapitál hosi liur. Futuru ne'e depende ba kapasidade atu harii ekonomia ida ne'ebé produtivu, inkluzivu no kompetitivu. ASEAN loke dalan. Maibé, dalan ne'e sei lori ba prosperidade deit se Timor-Leste investe iha ema nia kapasidade, empreza nasional, no instituisaun sira ne'ebé forte.

No comments:

Post a Comment

🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.

HUSI FUNU ARMADU BA FUNU EKONÓMIKU

  HUSI FUNU ARMADU BA FUNU EKONÓMIKU: Aselera Konstrusaun Nasionál Hodi Hametin Ekonomia Maubere Opiniaun Akadémika iha Komemorasaun Lor...