Transformasaun Dijitál iha Timor-Leste: Entre
Diskursu Polítiku no Realidade Implementasaun
Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco., MM
Email and Blog: tomejomadio@gmail.com || Universidade da Paz – Timor-Leste
Iha tinan sira ikus ne’e, Governu Timor-Leste kontinua hatudu kompromisu atu promove transformasaun dijitál hanesan parte importante hosi estratéjia dezenvolvimentu nasional. Iha diskursu ofisiál no dokumentu polítika, digitalizasaun konsidera nu’udar instrumentu importante atu aumenta efisiénsia servisu públiku, transparénsia governasaun, dezenvolve ekonomia dijitál no hasa’e kompetitividade nasaun, liuliu bainhira Timor-Leste prepara-an atu integra ba merkadu ASEAN.
Maibé, entre objetivu polítika no
realidade implementasaun, sei iha lakuna boot ne’ebé presiza atensaun imediata.
Transformasaun
dijitál la bele haree deit hanesan introdusaun komputer, aplikasaun, ka servisu
online. Fundamentu boot liu mak disponibilidade
infraestrutura dijitál ne’ebé forte, asesível no sustentável. To’o agora,
Timor-Leste sei enfrenta limitasaun iha asesu internet, estabilidade rede
telekomunikasaun, kapasidade data center, seguransa siber, no distribuisaun
infraestrutura dijitál ne’ebé seidauk hanesan entre área urbana no rural.
Realidade ida-ne’e halo benefísiu digitalizasaun seidauk bele sente hosi
komunidade hotu-hotu.
Aleinde ne’e, problema boot ida mak nivel
literasia dijitál rekursu umanu. Barak hosi funsionáriu públiku, emprezáriu
ki’ik no média, no komunidade jerál seidauk iha kapasidade suficiente atu
utiliza teknolójia dijitál ho efetividade. Kondisaun ida-ne’e laos tanba falta
vontade atu aprende, maibé tanba oportunidade ba formasaun, asesu ba edukasaun
teknolójika no programa dezenvolvimentu kapasidade sei limitadu. Transformasaun
dijitál sei susar atu realiza se investimentu ba ema la la’o hamutuk ho investimentu
ba teknolojia.
Iha parte governasaun, Timor-Leste mos
presiza fortalece sistema governasaun eletrónika (e-Government). To’o
agora, servisu administrativu balu sei depende barak ba prosesu manual,
dokumentu papel no prosedimentu burokrasia ne’ebé naruk. Kondisaun ida-ne’e
laos deit hamenus efisiénsia servisu públiku, maibé mos aumenta kustu
administrasaun no hamenus konfiansa investidór.
Aspetu seluk ne’ebé presiza konsidera mak
koordenasaun polítika. Digitalizasaun la bele sai responsabilidade Ministériu
ida deit. Presiza integrasaun entre setor edukasaun, ekonomia, finansas,
telekomunikasaun, komérsiu, justisa no administrasaun públika. Bainhira
polítika sira la integra, rezultadu ne’ebé hetan sei fragmentadu no la fó
impaktu nasional ne’ebé forte.
Ba setor privadu, transformasaun dijitál
mos sai dezafiu boot. Mikro, ki’ik no média empreza barak seidauk utiliza
sistema kontabilidade dijitál, pagamentu eletróniku, komérsiu eletróniku (e-commerce),
marketing dijitál no análize dadus. Ida-ne’e halo produtividade no
kompetitividade empreza lokal menus kompara ho empreza sira iha nasaun ASEAN
seluk.
Se Timor-Leste hakarak aproveita
oportunidade hosi integrasaun ASEAN, Governu tenki muda hosi abordagem ne’ebé
fó liu atensaun ba diskursu polítiku ba implementasaun ne’ebé mensurável.
Prioridade nasional tenki fó ba investimentu iha fibra ótika, internet
velocidade aas no asesível, seguransa siber, data center nasional, plataforma
governasaun eletrónika, sistema identidade dijitál, no programa nasional ba
literasia dijitál.
Universidade, institutu formasaun
profisionál no setor privadu mos tenki involve ativamente atu prepara rekursu
umanu ne’ebé domina teknolójia, inovasaun no empreendedorizmu dijitál. Tanba
iha ekonomia modernu, kapital umanu sai aset estratéjiku liu hosi rekursu
naturál.
Ikusliu, transformasaun dijitál laos
objetivu ida rasik, maibé instrumentu atu hasa’e produtividade, melhora servisu
públiku, aumenta transparénsia governasaun, promove investimentu no diversifika
ekonomia nasional. Tanba ne’e, Timor-Leste presiza haree digitalizasaun hanesan
reforma nasional ida-ne’ebé tenki bazeia ba infraestrutura ne’ebé forte,
governasaun ne’ebé di’ak, investimentu ba rekursu umanu no kooperasaun entre
Governu, setor privadu no instituisaun edukasaun.
Bainhira elementu fundamentál hirak-ne’e
implementa ho konsisténsia, transformasaun dijitál sei la sai deit slogan
polítiku, maibé sei transforma sai motor principal ba dezenvolvimentu ekonomia
nasional no aumenta preparasaun Timor-Leste atu sai membru ASEAN ne’ebé
kompetitivu no inovativu.