Timor-Leste La
Bele Kontinua Sai Merkadu Ba Rai Seluk
Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco., MM
Email: tomejomadio@gmail.com || Dosente || Universidade da Paz – Timor-Leste
Dadus importasaun no
exportasaun durante tinan rua ikus hatudu sinal ida ne’ebé presiza sai
preocupasaun nasional. Iha 2025, Timor-Leste importa besik US$960 milhaun,
maibé exporta deit cerca US$126 milhaun. Ida-ne’e significa katak ita
gasta osan ba sosa sasán hosi li’ur dala hitu resin kompara ho osan ne’ebé ita
simu hosi exportasaun. Defisit komérsiu ne’ebé to’o liu US$830 milhaun
la’ós númeru estatístika deit; ida-ne’e mak retratu ida kona-ba estrutura
ekonomia ida ne’ebé seidauk forte.
Pergunta boot ida mak
presiza ita husu ba an rasik: To’o bainhira mak Timor-Leste sei kontinua
moris husi importasaun?
Realidade hatudu katak
loron-loron ita uza sasán hosi rai seluk. Ai-han, bee hemu, material
konstrusaun, roupa, ekipamentu eletróniku, veíkulu, medisina, no to’o
ekipamentu agrikultura mos maioria mai hosi li’ur. Iha tempu hanesan, produtu
ne’ebé ita bele fó ba merkadu mundi sei limitadu liu ba kafé no produtu balu
deit.
Situasaun ida-ne’e la’ós
problema komérsiu deit. Ida-ne’e sai problema estratéjiku ba soberania ekonomia
Timor-Leste. Nasaun ida ne’ebé la produz, maibé deit konsome, sei sempre
depende ba ekonomia rai seluk. Bainhira presu mundi sae, bainhira cadeia fornesimentu
interrompe, ka bainhira krize internasionál akontese, Timor-Leste mak sente
impaktu uluk.
Preokupasaun ida seluk
mak ita nia fonte osan. Hoje loron, importasaun boot ne’e suporta liu hosi
gastu governu no Petroleum Fund. Maibé Petroleum Fund la’ós rekursu ne’ebé la
iha rohan. Bainhira retirasaun osan kontinua aas liu rendimentu fundu, no ekonomia
produtiva la cresce, ita sei enfrenta presaun fiskál ne’ebé boot iha futuru.
Iha parte seluk,
Timor-Leste prepara-an atu integra tomak ba ASEAN. Membru ASEAN hanesan
oportunidade ida boot. Maibé oportunidade sei sai benefísiu deit ba nasaun
ne’ebé prontu atu kompeti. Se industria lokal seidauk forte, se produtividade
agrikultura ki’ik, se PME sira la iha asesu ba finansiamentu no teknolojia,
entaun ASEAN bele muda Timor-Leste sai merkadu konsumidór ba produtu rai
seluk, la’ós sentru produksaun.
Tanba ne’e, ita presiza
muda maneira hanoin kona-ba dezenvolvimentu. Medida susesu ekonomia la bele
deit haree hosi kresimentu PIB ka volume despeza governu. Medida ne’ebé
importante liu mak:
·
Hira
mak empregu produtivu ne’ebé kria?
·
Hira
mak empresa lokal ne’ebé moris?
·
Hira
mak produtu “Made in Timor-Leste” ne’ebé tama merkadu internasionál?
·
Hira
mak importasaun ne’ebé bele substitui ho produksaun nasional?
Resposta ba pergunta hirak ne’e mak sei determina
sustentabilidade ekonomia Timor-Leste.
Governu presiza orienta
investimentu ba setor ne’ebé bele produz valor adisionál, hanesan agrikultura
komersiál, agroindústria, peska, manufatura ki’ik no média, turizmu, no
ekonomia dijitál. Infraestrutura importante, maibé infraestrutura deit la
sufisiente se la iha atividade ekonomika ne’ebé utiliza infraestrutura ne’ebé
harii.
Sistema bankáriu mos
tenke muda nia orientasaun. Banku la bele limita-an ba kréditu konsumtivu deit.
Banku sira tenke sai motor ba transformasaun ekonomia, liu hosi apoiu ba PME,
agronegósiu, indústria, export finance, inovasaun no empreendedorizmu. Kapital
ne’ebé tama ba atividade produtiva sei multiplica rendimentu no empregu, la’ós
deit aumenta konsumsaun.
Universidade sira mos
iha responsabilidade atu produz graduadu ne’ebé bele kria serbisu, la’ós deit
buka serbisu. Edukasaun tenke liga ho nesesidade indústria, inovasaun no
transformasaun dijitál.
No ikus liu, sosiedade
tomak presiza muda mentalidade. Ita labele orgullu deit tanba merkadu nakonu ho
produtu importadu. Orgullu loos mak bainhira ita bele haree produtu “Made in
Timor-Leste” iha supermercado sira, iha ASEAN, no iha merkadu mundi.
Timor-Leste iha rekursu
naturál, rai fértil, tasi ne’ebé riku, populasaun jovem no Petroleum Fund
ne’ebé sei forte kompara ho nasaun barak. Pergunta ida deit mak hela: Ita
sei uza oportunidade ida-ne’e atu harii ekonomia ida ne’ebé produz no exporta,
ka ita sei kontinua sai merkadu ba ekonomia rai seluk?
Desizaun ne’ebé ita halo
ohin sei determina se gerasaun oin sei simu nasaun ida ne’ebé independente
ekonomikamente, ka nasaun ida ne’ebé kontinua depende ba importasaun no
rendimentu hosi rekursu naturál. Tempo atu muda la’ós aban; tempo atu
transforma ekonomia Timor-Leste mak agora.
No comments:
Post a Comment
🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.