Sunday, July 12, 2026

Timor-Leste La Bele Kontinua Sai Merkadu Ba Rai Seluk

 

Timor-Leste La Bele Kontinua Sai Merkadu Ba Rai Seluk

Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco., MM

Email: tomejomadio@gmail.com || Dosente || Universidade da Paz – Timor-Leste


Timor-Leste agora daudaun hatudu kresimentu ekonomia ne’ebé konsidera diak tuir relatóriu hosi instituisaun internasionál balu. PIB aumenta, despeza públika kontinua sae, no infraestrutura balu kontinua dezenvolve. Maibé bainhira ita haree kle’an liu ba númeru sira, realidade ida mosu ne’ebé la bele ignora: ekonomia Timor-Leste seidauk hamriik iha baze produtivu ne’ebé sustentável.

Dadus importasaun no exportasaun durante tinan rua ikus hatudu sinal ida ne’ebé presiza sai preocupasaun nasional. Iha 2025, Timor-Leste importa besik US$960 milhaun, maibé exporta deit cerca US$126 milhaun. Ida-ne’e significa katak ita gasta osan ba sosa sasán hosi li’ur dala hitu resin kompara ho osan ne’ebé ita simu hosi exportasaun. Defisit komérsiu ne’ebé to’o liu US$830 milhaun la’ós númeru estatístika deit; ida-ne’e mak retratu ida kona-ba estrutura ekonomia ida ne’ebé seidauk forte.

Pergunta boot ida mak presiza ita husu ba an rasik: To’o bainhira mak Timor-Leste sei kontinua moris husi importasaun?

Realidade hatudu katak loron-loron ita uza sasán hosi rai seluk. Ai-han, bee hemu, material konstrusaun, roupa, ekipamentu eletróniku, veíkulu, medisina, no to’o ekipamentu agrikultura mos maioria mai hosi li’ur. Iha tempu hanesan, produtu ne’ebé ita bele fó ba merkadu mundi sei limitadu liu ba kafé no produtu balu deit.

Situasaun ida-ne’e la’ós problema komérsiu deit. Ida-ne’e sai problema estratéjiku ba soberania ekonomia Timor-Leste. Nasaun ida ne’ebé la produz, maibé deit konsome, sei sempre depende ba ekonomia rai seluk. Bainhira presu mundi sae, bainhira cadeia fornesimentu interrompe, ka bainhira krize internasionál akontese, Timor-Leste mak sente impaktu uluk.

Preokupasaun ida seluk mak ita nia fonte osan. Hoje loron, importasaun boot ne’e suporta liu hosi gastu governu no Petroleum Fund. Maibé Petroleum Fund la’ós rekursu ne’ebé la iha rohan. Bainhira retirasaun osan kontinua aas liu rendimentu fundu, no ekonomia produtiva la cresce, ita sei enfrenta presaun fiskál ne’ebé boot iha futuru.

Iha parte seluk, Timor-Leste prepara-an atu integra tomak ba ASEAN. Membru ASEAN hanesan oportunidade ida boot. Maibé oportunidade sei sai benefísiu deit ba nasaun ne’ebé prontu atu kompeti. Se industria lokal seidauk forte, se produtividade agrikultura ki’ik, se PME sira la iha asesu ba finansiamentu no teknolojia, entaun ASEAN bele muda Timor-Leste sai merkadu konsumidór ba produtu rai seluk, la’ós sentru produksaun.

Tanba ne’e, ita presiza muda maneira hanoin kona-ba dezenvolvimentu. Medida susesu ekonomia la bele deit haree hosi kresimentu PIB ka volume despeza governu. Medida ne’ebé importante liu mak:

·       Hira mak empregu produtivu ne’ebé kria?

·       Hira mak empresa lokal ne’ebé moris?

·       Hira mak produtu “Made in Timor-Leste” ne’ebé tama merkadu internasionál?

·       Hira mak importasaun ne’ebé bele substitui ho produksaun nasional?

Resposta ba pergunta hirak ne’e mak sei determina sustentabilidade ekonomia Timor-Leste.

Governu presiza orienta investimentu ba setor ne’ebé bele produz valor adisionál, hanesan agrikultura komersiál, agroindústria, peska, manufatura ki’ik no média, turizmu, no ekonomia dijitál. Infraestrutura importante, maibé infraestrutura deit la sufisiente se la iha atividade ekonomika ne’ebé utiliza infraestrutura ne’ebé harii.

Sistema bankáriu mos tenke muda nia orientasaun. Banku la bele limita-an ba kréditu konsumtivu deit. Banku sira tenke sai motor ba transformasaun ekonomia, liu hosi apoiu ba PME, agronegósiu, indústria, export finance, inovasaun no empreendedorizmu. Kapital ne’ebé tama ba atividade produtiva sei multiplica rendimentu no empregu, la’ós deit aumenta konsumsaun.

Universidade sira mos iha responsabilidade atu produz graduadu ne’ebé bele kria serbisu, la’ós deit buka serbisu. Edukasaun tenke liga ho nesesidade indústria, inovasaun no transformasaun dijitál.

No ikus liu, sosiedade tomak presiza muda mentalidade. Ita labele orgullu deit tanba merkadu nakonu ho produtu importadu. Orgullu loos mak bainhira ita bele haree produtu “Made in Timor-Leste” iha supermercado sira, iha ASEAN, no iha merkadu mundi.

Timor-Leste iha rekursu naturál, rai fértil, tasi ne’ebé riku, populasaun jovem no Petroleum Fund ne’ebé sei forte kompara ho nasaun barak. Pergunta ida deit mak hela: Ita sei uza oportunidade ida-ne’e atu harii ekonomia ida ne’ebé produz no exporta, ka ita sei kontinua sai merkadu ba ekonomia rai seluk?

Desizaun ne’ebé ita halo ohin sei determina se gerasaun oin sei simu nasaun ida ne’ebé independente ekonomikamente, ka nasaun ida ne’ebé kontinua depende ba importasaun no rendimentu hosi rekursu naturál. Tempo atu muda la’ós aban; tempo atu transforma ekonomia Timor-Leste mak agora.

No comments:

Post a Comment

🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.

Timor-Leste La Bele Kontinua Sai Merkadu Ba Rai Seluk

  Timor-Leste La Bele Kontinua Sai Merkadu Ba Rai Seluk Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco., MM Email: tomejomadio@gmail.com || Dosente || Un...