Thursday, July 9, 2026

Malaysia Expo Dili

Malaysia Expo Dili: La'ós Deit Pergunta "Sé Mak Bele Ajuda Timor-Leste?", Maibé "Saida Mak Timor-Leste Bele Oferece ba Mundu?"

Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco., MM

Email: tomejomadio@gmail.com || Dosente || Universidade da Paz – Timor-Leste

 

Realizasaun Malaysia Expo Dili hatudu katak relasaun ekonomia entre Timor-Leste no Malázia kontinua sai metin liu tan. Eventu ida-ne’e la’ós deit sai fatin ida ba promosaun komérsiu no investimentu, maibé sai mós plataforma ida atu harii kooperasaun entre setor privadu, governu no komunidade negósiu husi nasaun rua. Hanesan nasaun ne’ebé seidauk kleur atu tama iha ASEAN, Timor-Leste presiza haree oportunidade ida-ne’e ho perspetiva estratéjika, la’ós deit ho hanoin kona-ba saida mak ita bele hetan, maibé mós kona-ba saida mak ita bele fó ba mundu.

Durante tempu naruk, diskusaun kona-ba kooperasaun internasionál dala barak foka liu ba pergunta ida: “Oinsá mak Timor-Leste bele servisu hamutuk ho nasaun seluk?” Pergunta ida-ne’e importante, maibé agora tempu ona atu muda paradigma ba pergunta ida seluk ne’ebé importante liu: “Oinsá mak nasaun seluk hakarak mai servisu hamutuk ho Timor-Leste?”

Pergunta ida-ne’e sai dezafiu boot ida ba Timor-Leste. Iha ekonomia globál, kooperasaun la akontese tanba solidariedade deit, maibé tanba kada nasaun iha valor estratéjiku ida ne’ebé bele kontribui ba parseiru sira. Nune’e, Timor-Leste presiza kria “competitive advantage” ida ne’ebé halo investidor, empreza no governu estranjeiru haree katak servisu hamutuk ho Timor-Leste sei fó benefísiu mútuu.

Malaysia Expo bele sai espellu ida ba ita atu aprende. Malázia la deit fa’an ninia produtu, maibé fa’an mós ninia kapasidade, teknolojia, sistema, inovasaun no esperiénsia. Ida-ne’e mak halo nasaun seluk buka kooperasaun ho Malázia. Timor-Leste presiza hahú harii kapasidade hanesan ne’e.

Iha tempu hanesan, Timor-Leste tenki komesa halo identifikasaun no dezenvolvimentu ba rekursu no produtu estratéjiku sira ne’ebé iha. Nasaun ida la bele depende nafatin ba importasaun no konsumidór deit. Ita tenki transforma rekursu lokal sai valor ekonomiku ne’ebé bele kompeti iha merkadu rejionál no internasionál.

Produtu agríkola hanesan café, ai-fuan, baunilha, kakao, mel, ai-manas no produtu peskas presiza hetan apoiu iha área prosesamentu, embalagem, sertifikasaun no branding. Hanesan mós iha setor turizmu, kultura, ekonomia kreativa, energia renovável no minerais, presiza dezenvolve ho planeamentu estratéjiku atu aumenta valor adisionál no atrai investimentu.

Tanba ne’e, prioridade Timor-Leste la’ós deit buka investidor, maibé mós prepara ambiente negósiu ne’ebé fó konfiansa ba investidor. Ida-ne’e inklui infraestrutura, sistema regulatória ne’ebé klaru, rekursu umanu ne’ebé kualifikadu, servisu públiku efisiente no politika ekonomia ne’ebé konsistente. Bainhira kondisaun hirak-ne’e iha, nasaun seluk sei haree Timor-Leste nu’udar parseiru negósiu ne’ebé iha potensial.

Iha kontestu ASEAN no integrasaun ekonomia rejionál, Malaysia Expo Dili tenki haree la’ós deit hanesan eventu komersiál ida. Eventu ida-ne’e bele sai “wake-up call” ba Timor-Leste atu muda mentalidade hosi ekonomia ne’ebé simu oportunidade ba ekonomia ne’ebé kria oportunidade. Objetivu boot la’ós deit atu ita servisu hamutuk ho nasaun seluk, maibé atu halo nasaun seluk sente katak servisu hamutuk ho Timor-Leste mak oportunidade ida ne’ebé iha valor estratéjiku.

Iha ikus, susesu Timor-Leste iha futuru la depende deit ba númeru investidor sira ne’ebé mai, maibé depende liu ba kapasidade nasaun ida atu dezenvolve ninia rekursu, aumenta valor ba produtu lokal, no harii identidade ekonomia ida ne’ebé forte. Bainhira Timor-Leste konsege halo ida-ne’e, kooperasaun internasionál sei la’ós tan buat ida ne’ebé ita buka, maibé sei sai buat ida ne’ebé mundu buka hosi Timor-Leste. Ida-ne’e mak perspetiva dezenvolvimentu ne’ebé sustentavel no dignu ba nasaun ida ne’ebé hakarak sai membru ativu iha ASEAN no merkadu globál. Expo internasionál sira hanesan Dili International Expo mós iha objetivu atu promove kolaborasaun, “Made in Timor-Leste”, no prepara Timor-Leste atu integra ba merkadu ASEAN no mundu.

No comments:

Post a Comment

🔒 Komentar kamu akan ditinjau sebelum ditampilkan. Mari berdiskusi dengan sopan dan saling menghargai.

Likidez Bankária Aas, Kresimentu Kredit Limitadu

Likidez Bankária Aas, Kresimentu Kredit Limitadu: Analiza ba Obstákulu Estrutural iha Ekonomia Timor-Leste Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco....